Album: Must Album (2007)

Surmarestoran

Raskel sammul kurb rongkäik'
kaks venda kolmandat kannavad.
Kahvatult säravad tähed
rühkijaile au annavad.

Viimane eine on külm'
lumi ja veidike mulda.
Mürsk sai piletiks sinna,
kust tagasi enam ei tulda.

Ristigurmaanile rauda ja puitu
surma menüüs jätkub veelgi.
Ühtede nimi saab kivisse löödud,
teisi ei mäleta keegi.

[Death Restaurant]

A sad procession walks with heavy steps'
two brothers carrying the third.
Pale brilliant stars
salute the trudging ones.

The last supper is a cold one'
snow with a side of dirt.
A projectile became a ticket
to the land of no return.

For the connoisseurs of the cross
there is still enough iron and wood on the menu of death.
The names of some shall be cast in stone,
while others remain ever forgotten.